esmaspäev, 25. august 2008

Pärandus ???

Eelmisel nädalal käisin meie rajooni kirbukal. Tavaliselt ma selliseid kohti ei külasta, aga olin üksi liikvel ja aega oli. See oli just selline kirbuturg nagu tiiauspaikka kirjutab. Kolasin seal riiulite vahel ja tuli selliseid mõtteid. Kes sinna kraami toob, kas oma pere kasutamata asjad või on tühjendatud parematele jahimaadele läinud sugulaste neile jäetud pärandit. Ise ostsin sealt 7 supilusikat ja 4 vasest käteräti konksu. Mõtlesin, mida need asjad seal jutustaksid kui saaksid. Rõõmusid ja muresid, õnne ja masendust, unistusi ja raevu ja lihtsat igapäevast igavat elu.

Kodus heitsin pilgu oma majapidamisele. Jah tunnistan palju on ülearust, lausa tarbetut. Aga on palju ka minule ääretult tähtsat, minule, aga kunagi kui mind ei ole, siis suurem osa siirdub vist prügimäele. Loodan, et minu pärandist raamatud sinna ei lähe. Pärandi all tavaliselt me mõtleme varandust, aga tavaliselt on see ju kõik, mis omamoodi kuulus meile ja millel tavaliselt ei ole mingit väärtust. 14 aastat tagasi matsime mehe ema. Riided, mis jäid leidsid uue elu põrandavaiba toormaterjalina, raamatud on edasi riiulis, kuigi nüüd elab seal minu ema, ega vist palju prügimäele ei läinudki.

Kommentaare ei ole: