Inimkeha ja riided

Inimkeha nagu mistahes muu looduslik objekt on ju ilus, ja kui see vajab katet, siis eelkõige teiste looduslike mõjude (päike, külm, vesi, teravad kived ja põõsad, puud) ja ka tööriistade käsitlemise osas. Kõikidel maapinnal liikuvatel muudel loomadel on selleks karvkate ja usun, et väga ammu meie esivanemad olid ka palju karvasemad kui meie. Aegade jooksul karvad kadusid, jäid vaid tutikesed siia, sinna. Kas see oli selle mõju, et meie esiisad hakkasid kasutama muude loomade kasukaid või millest muust, aga ega me nüüdsel ajal enam ilma riieteta suurt hakkama ei saa. Kui ongi nii, et on sobivalt soe, siis midagi peab ikka selga vedama, juba kasvõi sellepärast, et ei vigastaks meie õrna nahakest.

Teine põhjus on muidugi edevus, riided on tihtipeale kaunistuseks, kas siis tegemas ilusamaks või varjamaks mõningaid puudusi, ka mina kui ületasin 80 kg kaalu ja 50 a iga, hakkasin kasutama üheosalist ujumiskostüümi.

Kolmas põhjus on muidugi paikkonnal levinud kombed, usk ja muud sellised. Araabiamaailmas ei näe naisest tihti isegi silmi, neegrinaised on taas vööni paljad.

Väga paljud häbenevad oma keha, see on muidugi eriti paha asi. Meie keha on ju peaaegu ainus, mis on täiesti meie oma ja olgu ta paks või peenike, pikk või lühike, valge või värviline - ta on meie vaimu ja mõtete anum ja me peaks temasse austavalt ja armastusega suhtuma. Tema eest hoolt kandma ja mõnikord andma tal olla vabana, ilma ahistevate riieteta.

Ennevanasti beebidele soovitati anda õhuvanne, need samased kuluksid ka meile vanematele.:)