Elu on kui maasikas ? :(

Täna algas kolmas nädal maasikamaal ja ma ei ütleks, et mu selg oleks nüüd sellise tambiga harjunud. Ega selle süüks ei ole iga, sest Marguse selg ajab sama moodi pinde välja ja nagu aru sain ka kõikide teiste selgadega on sama mood. Kui nüüd eelmisel reedel saimegi tänusõnad tehtud töö eest peremehelt, siis esmaspäeva hommik nullis kogu asja ära kui maasikamamma esitas asja järgnevalt. "Olen siin arvutanud korjatud liitrid ja töötunnid ja tempo on kohutavalt madal kui nii edasi läheb tuleb hakata maksma korjatud liitrite eest." Selge see, et ega kõik ei korja sama kiiresti, aga tulla nüüd nädala algul viima töötajatelt viimastki indu ja töötahet, on minu arust lihtsalt nõme. Pealegi ega meie kõikse aeglasemad ka polnud.

Õnneks on ilmad olnud nüüd päikselised, hommikused sääsed oleme saanud sääsetõrje vahendiga kaelast ära, aga parmud on lihtsalt vaja kannatada ära. Eline päev oli natuke lühem, siis korjasime üürirahamarjad ära ja nende puhastamine ja külmutusse panemine oli selle õhtu töö. Täna peale tööd käisin siis proovimas ära kohaliku järve. Vesi oli vastikult külm, aga noh päike paistis ja hea oli veeta aega rannas. Kaua me siin veel oleme, ei tea. Ma arvan, et me enam järgmisel nädalal ei tule. Vaja kodus ka vaibad ära pesta ja muud sellist.

Istusin täna rannas ja mõtlesin, et tegelikult on see aeg olnud isemoodi ema ja poja töölaager. Margus on saanud juhtida autot ja tema oskused on oluliselt kasvanud. Koos olemine on taas seadnud meie vahelise suhte enam kahe täiskasvanu vaheliseks suhteks. Mitte niivõrd ema ja laps vaid kaks täiskasvanut tegemas tööd. Loodan, et kõik need meie raskused on ka teda mingil määral kasvatanud. Kuigi ta meie maasikamammat kutsub hitlerinnaks, ta saab aru, et inimeste tööle saamine on kunst, mida madaam tegelikult ei oma. Juhtimisest on kirjutatud pakse raamatuid ja tehtud teaduslikke uurimistöid, kuna töötaja on nagu kallis instrument, tuleks asja ka suhtuda vastavalt. Ega ükski masin ka vastu ei pea kui seda ülekoormama ja lõhkuma hakatakse.

Aga ma usun, et meie maasikamaa töö on midagi sellist, mida Margus tulevikus oma lastele näiteks toob. Ja selle nimel tasub pingutada. :)