Valmistume järgmisel nädalal Eestisse tulekuks

Seekordne meeskond koosneb 3 inimesest ja autost ja kestab 3 päeva. Start siit enne kella 5:00 ja saabunine tagasi kuskil neljapäeval enne keskööd. Margus jääb kodu hoidma ja kassi söötma. Erinevalt kevadisest käigust ma vanu tuttavaid ei jõua külastada, või kui mööda joostes. Mäletan et minu klassiõde, kes käis nõuka ajal rootsis, kus oli tal palju sugulasi ja vähe aega, leppis enne kokku, et tullakse tänavaotsa mingiks ajaks ja siis saab jutud räägitud ja kiiresti taas edasi sõidetud. Meil nii tuli hänna all ei ole. Aga kui 86 aastane ema kaasas, siis palju ringi ei kooserda. Tõsi ta arvas, et jääb vennapoja poole kuni on kojumineku aeg. Saame me natuke ringi sõita.

Ettevalmistused siis sellised: mees putitas autot ja kontrollis kõiki kahtlasi kohti, ema käis ostmas haudadele kunstlilli ja mina muretsesin laevapiletid. Nüüd siis vaja tõsiselt mõelda mida vaja kaasa võtta ja ilmselt peaks ka kirja panema, et ei juhtuks nagu eelmine kord kui võtsin poisile kaas talle tulnud korrespondentsi ja tõin siia tagasi. Skleroos.

Muide eile käisin siis kuulamas mida näitasid vereanalüüsid. See oli natuke paha asi, et meie oma arst on haige, sest taas oli eri arst, kellele mind oli ülearuse patsiendina kaela määritud ja suhtumine oli just selline. Heitis pilgu eelmisele käigule, luges analüüsi - see hea, teine hea, kolmas hea, ei midagi erilist. Ok. Torkas õlga kortisoni süsti ja ütles head aega, enne rääkis midagi ka retseptist, tuletasin siis seda meelde. Reaktsioon - oi näed unustasin - olen ju sama vana kui sinagi. Tere hommikust. Võib-olla olin rohkem solvunud selle tõttu, et ka endal oli hommikul jõhkralt vastik ja väsinud tunne.

Päeva peale, eriti kui ka Urks käis ja proovis masinat korda saada ja enda enesetunne paranes, oli täiesti normaalne olla ja sai ka lõpuks poole öö ajal selle arvuti taas toimima.