Teravad noad :) .....

Minu arust perekonna elus peaks olema mõlemal omad liivakastid ja muidugi mõnikord mängitakse ka teise liivakastis ühiseid mänge. Ennevanasti oli minu liivakast köök ja aiamaa, ja mehele jäi garaaz ja kõiksugu remondiprojektid, ühiseid mänge mängisime siis aiamaal ja remondijuttudes, kusjuures kelle liivakast oli, see juhtis mängu. Kui siis mees töötuks jäi ja aega liiga oli, pidin teda tahestahtmata laskma teda ka oma köögi liivakasti. Aga teate, et kaks perenaist köögis on üsna okkaline lugu. Ei leidnud enam asju omalt kohalt ja muidu kah ... Aeg kõiki asju sätib ja nüüdseks on kujunenud olukord, kus tema kui kuketüüpi inimene toimetab hommikuti ja mina sigainimesena õhtuti. Ikka sõbralikult ja teineteist arvesse võtvalt. Kui siis mul päeval juhtub minekut ja pikemaks ajaks, ärkab mehes küpsetamise ind ja näiteks mu sünnipäeva eelõhtul kui tulin koju, oli valmis 2 rullbiskviiti ja laual lillepott ja kaart koos ümbrikuga. Ja kaardile oli kirjutatud "Lämmin Onnentoivotus Syntymäpäivänäsi! Sinua Rakastava miehesi", eks ole väga nunnu.

Ah et millest selline pealkiri, noh pärast seda kui mees hakkas osalema köögi elus, on meie kõik noad eriti teravad, enne oli ikka alati nurinat, "kuda kurat sa saad need noad nüriks". Nüüd pole tarvis paluda teritada, ega nüri noaga liha või tomati lõikamine kohe kuidagi ei õnnestu. On sellest siis kasugi olnud, et mees minu liivakastis mängima on hakanud :)