Kukkurlõvi ja ferromonid

Ah et misasi see kukkurlõvi on, või õigemini oli. Noh näidati siin ühel päeval loodussaadet. Kuskilt Austraalia tasandikelt oli leitud koopast kummalise looma luid ja kui teadlased asja uurisid, siis selgus, et see oli kole ammu, vist koguni pool miljonit aastat tagasi ja kuna oli säilinud nii hästi, siis algul arvati eaks mõningaid kümneid tuhandei aastaid. Tänapäeva tehnika taas võimaldas luua luude baasil koguni tõenäose 3 mõõtmelise pildi. Ja nende luude täpsemal uurimisel selgus, et neil loomadel oli eriti hästi arenenud nääre, mis tootis ferromone. Seega otsisid need loomad paarilist õhu nuuskimisega. Juba üksikute molekulide puhul oli võimalik arvata ära kus kullake ringi liigub.

Noh loomariik siiani toimib nii. Meie kiisugi müksib meid peaga, alati arvasin, et see on mingi sõbralikuse märk, ei sinna poolegi, pidi hoopis meid äramärkima kui tema pere kummalised. Muidugi eks olen kuskilt lugenud, et ka inimene on võimeline leidma endale sobiva partneri lõnha järgi, ikka nii et järglaste saamiseks sobivad geneetilise koodi järgi sobivamad, hiljem aga tunduvad meeldivamad need, kes on paremad järglaste kasvatamisel. Kummaline eks ole. Nii siis ütlus, et "armastus esimesest pilgust" peaks muutma "armastuseks esimesest lõhnast".

Kui nüüd aga vaatame asja tänapäeva tingimustes, kus pestakse ära viimanegi oma lõhna osa ja korvatakse kunstlõhnadega, pole ka miski ime, et kõik on sassis, armume aga järjest ja järjest ja ise ka hiljem ei saa aru, mida me siis kunagi partneris nägime, sest kõik on ära segatud. Kui veel võtame arvesse kunstlikud ferromonid siis ...

Meie mtv 3 koduleheküljel sattusin lugema asjast rohkem , noh täitsa omaette lugu. Tuli kohe selline patune mõte, et telliks midagi neist ja kallaks mõnele ja vaataks mis juhtub. Selline katse. Noh ma tean inimestega ei tohiks katsetada, ise küll proovida ei julgeks.