pühapäev, 27. aprill 2008

Kooselu kompromissid

Aegajalt siin, seal imestatakse, miks on tänapäeval nii palju üksi elavaid inimesi. Minu arust selle tingib see, et inimesed kas ei taha või ei suuda minna kompromissidele. See mida mina elust arvan ja kuidas tahan elada, on nii palju tähtsam kui teise inimesega arvestamine. Näiteks minu mees armastab asfalti, madalaks lõigatud muru ja pügatud põõsaid. Minule meeldivad jalgrajad või vankrirööpad, lõikamata muru, nagu oli vanasti minu kodus või ka exämma maja ümber ja vabalt kasvavaid puid ja põõsaid ja muidugi palju, palju lillepeenraid. Noh tegelikult on meil neist meeldimustest selline segane õu. Üks annab järgi ühes asjas, teine teises. Ja nii kõikides asjades.

Kommentaare ei ole: