Selle nädala lõpupooles siis juhtus muudki kui lõikamist ja kudumist. Reedeks oli bronnitud aeg tööbüroosse ja kui seal siis istusin ja nägin lõunalt saabuvat töötajat, kelle juurde oli mind suunatud olin natuke skeptilisel meelel - selline nooruke ja armsake, mis see minu probleemidest ka teab või vaevub keskenduma. Samas tuli meelde kuidas ise kauges minevikus alustasin töö ja kõik teised olid siis üle 10 a minust vanemad. Noh mida see ei teadnudki neid jutte läks täpsustama vanemate ja targemate juurde ja lõpuks tulin tunni aja pärast koju teataval määral laetud uute lootustega. Kuu aja pärast siis olen taas õigustatud saama oma tulevasele tööandjale riikliku toetuse kui mind palgatakse. Noh vaatame kuidas läheb.Laupäevaks oli mul taas hispaania kokandus kursus. Seal siis räägiti vaid hispaania keelt, peaaegu kõigest sain aru, aga enda osavõtt oli nõrk, sellest keele õpingus on mul plaanis mõni päev natuke rohkem kirjutada, aga täna on juba hilja. Perenaine ja õpetaja oli hondurast pärit, pool maailma läbi sõitnud, soomlasega abielus. Kodu oli tal väga huvitav ja eriti muljet avaldas meetri kõrgune sõnajalg ja kahe meetrine sidrunipuu. Koos õpetajaga oli meid 6 ja tõesti haruldaselt häid toite me tegime. Ja muidugi hiljem need ka sõime. Laulsime Guantanamerat, harjutasime salsat. Kui ma õhtul üheksaks koju jõudsin, oli mul kõht nii täis, et veel hommikul ei tahtnud midagi suhu pista. Õnneks tulin sealt jalgsi ja sain nii natukegi ülesöömise tunnet leevendatud.
Täna siis käisime Mikko õe juures, ta eile poole öö ajal helistas, et miks me polnud käinud, noh ei hakanud talle meelde tuletame eelmist käiku kui ta mind läbi sõimas kui ei joonud end lapikuks nagu kõik teised tegid. Anname andeks ja unustame. Sel korral oli ta täitsa kaine ja meeldiv seltskond. Pisitasa hakkab vist ka üle saama mehe surmast. Noh on sest kolmveerand aastat. Sain sealt ka põrandavaiba tellimuse, noh eks pärast munadepühi hakkan tegema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar