kolmapäev, 13. veebruar 2008

Keera hirmule selg ja teda ei ole enam ...

... noh nii toimis täna meie kiisu kui me viisime ta arsti juurde, kus oli ka õige mitmeid koeri. Muidugi ei meeldinud talle kohe algul metallpuuris olla, kuigi sinna oli soe ja pehme vilt põhja pandud. Ja muidugi autosõit oli ka hirmutav ja siis koha peal mitmed uudishimulikud koerad, sest ka looma-arsti juures oli järjekord, enne meid oli 2 suurt musta koera. Mirku sai siis oma vaktsiinid kätte ja turjapeale pandi mingit rohtu kõhuussidest lahti saamiseks. Suvel oli kass nii laia seljaga ja karv läikis, aga praegu on nagu niru kassi roju.

Muidugi arvamusi on mitmeid kasside vabaduse osalt, aga nööri otsas või ainult toas peetav kass on minu arust haletsusväärne olend, vabandust need kes armastavad oma lemmikuid, aga kel pole võimalust neid vabalt ringi lasta lipata. Kunagi ma arvasin, et olen koerainimene, aga vaadates meie kassi olen jõudnud arusaamisele, et päriskindlalt olen kassiomanik. Mulle meeldib kassi iseseisvus ja iseteadvus. Ilmselt olen ka ise väheke selline.

Kommentaare ei ole: