Voi, voi tyttöni, mitä menit nyt tekemään ...

Kunagi väga, väga ammu, ehk täpsemalt 14.06.1973 kolm sõpra kogunesid kokku ja pidasid poismeeste pidu. Üks neist oli kahe päeva pärast abiellu sõlmimas, teine sai just hommikul oma aasta kestnud abielust lahutuse ja kolmas oli paadunud poismees. Mis neist sai - noh see esimene läks siiski lõpuks lahku ja on nüüd parimatel jahimaadel, too teine võttis hiljem teise naise, aga oli kuulda et elab nüüd lahus, ja vaat kolmandast ei tea muud kui et naise ta võttis ja loodame et temal läheb paremini.

Aga asja juurde - minu kolmel kallil on praegu sama olukord kujunemas. Minu ema süda nutab ühe pärast kui ta eile oma arvutiga kolis sõbra juurde elama, on rõõmus teise üle, kes lõpuks on leidnud inimese, kes on temale kõige kallim, ja selle kolmanda osas üritab olla lootusrikas, et kaugel kodust ta leiaks ennast ja seda, mis on temale kõige kallim. Nii vastandlikud tunded, ela ja ole siis.

Voi, voi tyttöni, mitä menit nyt tekemään aiheuttaen suru ja kyyneleitä minulle, ja miksi et ottanut vastaan auttava kättäni.