Hulluda või mitte ???????

Täna algavad Stocal hullud päevad, reklaam tuli juba eelmisel nädalal. See minu reklaami suhtumine on naljakas. Telekast ma keeran teisele kanalile, reklaam lehekesed rändavad postkastist otse prügikasti, aga Stockmanni oma ma loen alati. Põhjuseks ei ole see, et ma oleks klient seal, sest ma olen ka mitme muu keti klient, ja kuigi mujalt tulebki teatavaid rahaühikuid koguni minu arvele ja Stocast ei tule üldse midagi, nende reklaame ma loen, iga kuu ja hulludel päevadel käin ja tavaliselt lolliks end ostan. Kas ma olen mingi shopphoolik - võibolla.

Noorena ma olin pagana põhimõtteline. Neid kes jooksid ehete ja kaltsude järel olid minu meelest viletsamad inimesed. Ja pagana iseseisev tahtsin ka alati olla. Minu suur armastus, kellest hiljem sai minu mees ja laste isa, oli meremees. Nemad muidugi 70:ndatel olid privilegeeritud klass - käisid välismaal, said kõrget palka. Ja mina idioot ei lasknud kunagi endale midagi kinkida või tuua ja koguni kui olime restoranis valisin kõige odavamad asjad. Nii ma ta siis väljakoolitasingi, et pole vaja ega mõtetki mulle midagi kinkida või minust nii väga hoolt kanda - mina saan alati kõigega hakkama. Loll olin.

Seekordses reklaamis oli ihaldatava asjana päikesevalgust imiteeriv lamp. Mitmel aastal olen sellist endale ikka ihaldanud, aga ta pagan maksab palju. Ega ta nüüdki odav ole - 120 eurot. Ja see eesolev pimeduse ja masenduse aeg on alati olnud raske üleelada. Nädalavahetusel tõsi natuke mu otsus hakkas mõranema. Tekkis selline mõte, et kas ma mitte ei ürita selle lambiga ravida hoopis muid asju, hirmu eesoleva vananemise eest, painavat ebakindlust majanduslikus küljes, igatsust tunda ennast pädevana tööl, igatsust kodust lahkunute laste ja kaugel olevate sõbrantside järele. Ja neid asju ju see õnnetu lamp ei suuda ravida.

Ma otsustasin hulludele päevadele mitte minna, aga eile helistas medõde diabeeteskeskusest ja küsis, kas mulle sobib täna kell 16:00 minna tegema testi. Nii et linna ma lähen igal juhul. Näib kas jätkub iseloomu mitte minna hulludele päevadele :)

update: lambid olid lõppenud kui mina sinna jõudsin ja see test näitas, et võrreldes 2 aastat tagasi on asi läinud viletsamaks. Kui eelmisel korral sain 2 km läbimisel tulemuse 104, siis sel korral jäi see 89:ks, mida see siis tähendaski. Sama olukord oli 2000 ja 2001 kui olin tööl ja võtsin kaalus 10 kg juurde. Lohutus oli see, et aeg mis kulus läbimiseks oli 18 min ja 6 sek ja pulss 150, kuigi kõndisin nii kiiresti kui jaksasin. Pump on korras, aga miski on siiski s.tasti.