Mis on tähtsam - sisu või pakend.

Eelmisel nädalal ma sain postist kirja ühelt omaealiselt ja sama haridusega inimeselt. Kiri oli kirjutatud ruudulise koolivihiku lehele, mis oli sealt vihikust siis välja rebitud. Kiri oli lühike ja iseenesest see oli tänukiri. Algul ma olin hämmelduses, kes nüüd tänapäeval enam vihikulehele kirjutab, juba 40 aastat tagasi kirjutasin valgele kirjapaberile, siis olid sellised müügil, ümbrikutega koos. Oleks vähemalt kääridega rebimise jäljed ära lõiganud. Natuke hiljem hakkasin mõtlema, ega siis pole tähtis milline on paber, kuhu kirjutatakse - tähtis on ju sisu. Inimene tänas mind, mis vahet, kas see oli kirjutatud lõhnastatud roosilisele paberile või ajalehe valgele servale.

Siit siis mõte edasi, kas me oleme muutunud nii pealiskaudseteks, et meid enam ei liiguta nii palju sisu kui pakend. Ennevanasti naersime kui venemaal käies pakiti asju ajalehepaberisse. Aga see ajalehe paber ju kõduneb ruttu ära ja saastab seega vähem loodust kui tänapäeva plastmass igasuguses vormis.

Ja isegi suhetes teiste inimestega on pakend muutunud nii tähtsaks, et pakendi hiilgavas seisus hoidmiseks kulutatakse varandusi - kosmeetika, iluravi ja kasvõi moerõivad.