Ootamatult helistas täna ema noorema venna naine ja tunni aja pärast olime leppinud kokku, et reedel tuleme sinna. Kaheksa aastat tagasi siirdus parematele jahimaadele ema noorim vend ja pärast seda jäi minu ema omast klaanist viimaseks. Nüüd siis iga aasta on 2 enamvähem kohustuslikku reisi, Põltsamaale ja Mäntsalasse. Kui need tehtud, siis on ema hing rahul, tema on oma kohustuse täitnud. Muidugi mina alati saan organiseerida need ja alati üritan ühe käigu sisse planeerida erinevaid jutte. Selgi korral käime ka onupoja uut elamist vaatamas. Tõsi nad on juba kogu aasta seal elanud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar