Kuum, rammestus, ... ja kuhugi ei ole kiiret

... Nii siis läks nädalake, paaril kolmel korral mõtlesi, et kirjutaks, aga lihtsalt ei tulnud "vaim" peale. Kui nüüd täitsa aus olla, siis kogu nädala mölutasin maha, isegi rannas ei käinud, jõusaalist ja ujulast rääkimata. Isegi ei lugenud.
Margus tuli siis reedel, õppis usinasti nädalavahetuse, läks pühapäeval teenistusse, tuli tagasi esmaspäeval ja jätkas. Neljapäeval käis eksamil ja läks taas teenistusse. Eile siis tuli tagasi. Nüüd homme läheb tagasi. Plaanis on kahe nädalased väli õppused ja siis veel kaks nädalat ja aastane armeeteenistus on läbi.

Muidugi nüüd siis ootame kuidas läks eksam. Tema arvates palju paremini kui eelmisel aastal, aga kas sellest piisab.

Ilmad on natuke liiga kuumad päeval, öösel veab siis üsna jahedaks. Proovisin ära ka taas oma võrkkiige ja paar ööd tagasi magasin õues. Mõnus. Kuigi kuskil kolme paiku oli täitsa jahe, aga kerisin teki pea ümber ja jätkasin und. Hommikul kui tulin majja, milline leitsak lõi vastu.

Soojast on ka kasu, minu kurgid on juba üleval ja sibulad on nii suured, et roheline sibulasalat on igapäevane lugu. Õunapuud ja nartsissid on ära õitsenud. Kibuvitsad on puhkemas ja kõik maanteekraavid on lupiinide värviküllusega üleujutatud.