On reede. Päev venis ja venis. Külastajaid oli vähe. Paar kolm kahe suure saali peale. Grupp jaapanlasi. Ja kella kolmeks oli planeeritud ühe 7.aastase sünnipäev. Saalirent 2 tunniks koos tordiga 200 eurot. Njah. Ilmselt kui hakkab lukiot lõpetama renditakse presidendiloss või vähemalt ooperimaja. Kuulsin keegi oli teinud pulmad Talvepalees. Pagan võtaks ma vist ülehindan kultuurilisi jutte. Tühja kah, peaasi et many tuleb. Kel on see maksab. Milleks austada pühasid lehmi. Nagu see laulgi, "Kõik müügiks ..."

Ees on kolm vaba päeva. Ei kohustusi, ei pidustusi, ei täitumatuid lootusi, lihtsalt kolm vaba päeva. Kui viitsin, triigin pesu ära ja lasen pesurullist läbi teised. Kui viitsin.

Pilk kalendrisse näitas, et tööd jätkub täpselt 3 kuuks. Ja enne seda on puhkus. 8 päeva, mis tänu munadepühadele kasvab 10, seega viimane tööpäev on 30. märts, või natuke varem. Kui kuu algul natuke tihedamalt olla tööl. Plaane ei ole. Aga natuke võiks juba mõelda siinna suunas. Kõige odavam ja kergem on tulla Eestisse, aga .... see on ka mingil määral kiuslik lugu. Taha nagu inimesi tülitada. Viimasel ajal on nagu hakanud selliselt tunduma. Ei tea? Kui on mingi põletav vajadus, siis teine asi, aga lihtsalt puhkama..... Jah, kahtlane lugu. Vast on siiski mõtekam sihtida sinna tuhandete kilomeetrite taha. "Lõunamere saartele". Kuniks elu. :)