Täna on siis jaanipäev ...

... siin ja sealpool Soome lahte. Minu pere ongi siis natuke siin ja natuke seal. Eile siis toimetasime õues ja grilliseme ja sõime ka seal. Ema tuli ka hiljem meie kampa. Õhtul oli saun, nagu ikka jaanilaupäeval. Eriline oli olukord selles suhtes, et Ikuris olid kõik vesi selged. Ja see oli tõesti tore. Ennevanasti juba paar nädalat enne jaani oli selline jätkuv pidu ja pillerkaar ja hirmus vaevaline tööl olemine. Mõnikord oli täitsa kahju vaesest mehikesest. Ise küll kogu aeg kartsin, et tuleb soov keldrist luku tagant kangemat kraami, aga ei tulnud. Tjüh, tjüh, tjüh.

Ka täna oli samasugune vaikne ja rahulik. Ilm oli selline ei eriti kuum, ega külm. See tähendab kui paistis oli kuum, kui ei paistnud oli külm. Vastu õhtut istusin väljas kiiges ja lugesin, järsku jäin vaatama mis jama, 3 m kaugusel istus rusako, see on selline jänese sugulane, istus siis keset õue ja oli sellise ara olekuga. Ja siis nägin meie kassi, see roomas vaikselt rohus ja valmistus hüppeks. Asi oli täitsa naljakas - see rusako oli ju kassist poole suurem. Noh kätte see kass teda ei saanud vaid rusako sooritas hüppe ja pidi peaaegu Mikko pikali jooksma, pääses õnneks mööda. Pärast naersime, et kole naljakas kui oleks pihta saanud ja tasakaalust välja viinud. Olekski olnud mida meenutada kui jänes mehe pikali jooksis. Sel korral oli siis "läheltä piti" olukord. Kahju et ei olnud kaasas õues fotokat. Häid pilte oleks saanud. Neid jänese sugulasi on siin palju. Iga päev näeb mõne ja mõnikord mitugi korda.