Talvine pimedus on eriti hea katkestada pisikese paradiisi puhkusega, aga sellega on tavaliselt kaasas ka pisike probleem, nimelt organism ideaalselt võtab omaks paradiisi, kuid kui tullakse tagasi talve, siis võib juhtuda nii, et see harjumine taas pakasega enam ei sujugi nii hästi. Kui siis on midagi kuskil küdemas, siis see ka välja lööb. Ja nagu ei oska alati olla nii ettevaatlik ja võtta kõikke arvesse. Jooksin siin talve piltide järel. pühapäevalgi oli nii kena ilm, et lihtsalt pidi minema välja ja võtsin siis aparaadi kaasa. Mikko muidugi pühkis kohe kepikõnnile ja mina pidin siis alati paari plõksu järel jooksma ja muidugi sain naha liiga märjaks ja kui siis peatusin taas plõksutama, ühel heal hetkel see tuul läbi tõmbas. Nüüd on köha juba teine päev ja kael on kange ja paistes nagu oleks mumps, aga ma olen selle 4:aastasena juba põdenud, see on siis midagi muud. Väga valus on ja kerge palavik on kaa. Ja Mikko ka teist päeva peab koerapulmi. Muidugi tema lõbud lõppevad hommikul kohutava pohmellina, eks ta teeb tagasi selle, et reisil peaaegu kogu aeg oli kaine. Peaasi et minu ette koperdama ei tule. Täna lõunaajal läks linna ja ütles et tuleb jõuluks koju, olin nii vihane, et lisasin ärgu pingutagu, aitab kui vanaaasta õhtuks jõuab. Noh täna ilmselt ei jõua, pole enam tundigi homseni. Täiskasvanud inimene teab ise mis teeb. Aga siia siis mõningaid viimase kolme päeva jooksul tehtud pilte.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar