neljapäev, 29. september 2005

Homme on viimane päev ...................

......... olgem täpsem, viimane tööpäev selles kohas. Esmaspäevast on siis 4 päeva puhkust, millele järgneb teadmatu arv päevi töötuna. Imelik töötul ei ole puhkust. Väikeste tulude lisaks ja muidugi töökollektiivis oleku tunde lisaks on see raskemini üle elatavaid asju.

Pole siia pikka aega käinud kirjutamas. Üks põhjus oli eelmisel kolmapäeval alganud kõrvapõletik ja kuidagi nagu inspiratsioon ja kõik oli nagu otsas. Muidugi kui pistad põske 3 kuuesajast burant ja 4 viiesajast paratsetamoli ei ole miski ime kui üldse ringi liigud. Valu vaigisteid ära jätta ka ei julge tuleb valu tagasi. Mis selle kõrvaga üldse oli ei tea. Ise arvan et see on kuidagi ühenduses haige hambaga, aga noh aeg hambaarsti juurde on alles esmaspäeval. Uimasena olin ühe tööõnnetuse põhjustajaks, minu pärast kukkusid töökaaslasele jala peale riidekärude vahe restid. Minu arust polnud nagu asi eriti tõsine, aga noh tema sai arstilt nädalase haiguspuhkuse, teised küll lohutasid, et see on selline, kes oskab tervena ka tohtrilt haiguslehe saada. Ei tea, inimesi on igasuguseid.

Mahlakeetmise ja õunalõikamise ajal vallutasid köögi banaanikärbsed ja kuskilt äkki teostasid rünnaku köögis mingid jahukärbsed. Käisin kõik kapid läbi ja paarist purgist ka leidsin põrgulisi. Nüüd on kõik vähegi kahtlased jahutooted likvideeritud ja juba mitmendat päeva käib putukajaht. Kes silma puutub, see elukese kaotab. Margus nimetab mind kohutavaks inimeseks.

Laupäeval olin siis Naantalis, ujuma minna ei saanud ja suurepärast õhtusööki loputasin alla veega, aga muidu oli tore. Ma polnudki varem olnud viie tähe hotellis. Tegin hunniku pilte ka.

Noh teised pildid saadan flickreriga.

Kommentaare ei ole: