kolmapäev, 20. juuli 2005

Nüüd võib ka sügis tulla, vaibad on pestud

Eelmisel kolmapäeval valmistasime ette siis järgmisel päeval vaibapesuks, ostsime poolteist kilo seepi, ühe küürimisharja, otsisime üles vanad harjad ja jääkidest kokkusurutud seebi. Vaibad said aegsasti kokku korjatud ja prügi ära raputatud. Hommikul oli varajane äratus, kõige raskem oli Marguse üles saamine, aga kell seitse olime järve rannas ja nii vara on kohti alati vabana. Kuna meil on oma maja ja siin kaltsuvaibad igal pool, isegi köögis, siis pestavat oli küllaga. Kõiksugu kunstmaterjalist vaibad olen väljavahetanud ja praegu on juba peaaegu kõik ka minu kootud. Ämma kootud vaipadest on jäänud kaks ja need on keldris kui sügisene töö ots saab läbi panen kangasteljed taas üles ja saab ka need välja vahetatud.

Oma hägusest lapsepõlvest, siis kui minu vanaema veel elas, siis ka meil olid kaltsuvaibad ja värvimata puupõrandad. Kui siis suur koristuspäev oli ja vanaema küüris põrandaid, siis tema lisaks veel tossutas suitseva kadaka kimbuga kõik põrandad üle, ei pidanud tulema kirpusid, olid meil ju koerad toas ja mitte mingid lemmikud vaid sellised suured hundikoerad. Kahju küll, aga ühel kole külmal talvel hundid need siiski nahka pistsid. See oli kuskil eelmise sajandi viiekümnendate aastate algupoolel. Aga puhtaks küüritud laudpõranda lõhn on ikka meeles.

Mõni võib arvata, et milleks niisugust vaeva näha, aga tegelikult see on nii eriti kerge. Ennevanasti olid järves tünnid ja pesijad olid tünnis. Siis käis pesu ja loputus kohe samas. Nüüd on vesi küll järvest aga pesuvesi läheb läbi kanalisatsiooni. Vesi on siin pehme ja tavalise majandusseebiga see pesemine toimub. Ikka enne seebitatakse ja nühitakse ühelt poolt ja siis teiselt poolt. See järel käib loputus jooksva vee all. Ja tulevad puhtad. Muide tolmuimejat kasutan ma üldse harva. Siis kui eriti laisk olen. Muidu ikka vaibad välja ja ennevanasti Tiit ja Urmas, siis vahepeal Mikko ja nüüd on Marguse järg käes. Kui ikka korralikult klopitud ja tuulutatud vaibad tuuakse ja värskelt pestud põrandatele laotatakse on kohe selline puhas ja mõnus olla.

Ilm juhtus meil olema soe ja päikseline, aga mitte liiga kuum. Kolm tundi korraliku küürimist ja siis oli töö tehtud. Mul on nii, kui mõni aasta jääb vahele sel või teisel põhjusel on kogu aasta närune tunne. Kui ikka vaibad pestud on suve kõige olulisem töö valmis ja võib valmistuda sügist vastu võtma.

Kommentaare ei ole: