Suve esimesed vihmad

Täna oli siis selle aasta tõesti soe ilm. Juba hommikust ligi 20 kraadi, köögis, kus on kaks katuseakent tõusis temperatuur 27:ni. Pidades mõlemast suunast aknad lahti oli tulemuseks paar kraadi vähemaks kuid ega see palju aidanud. Õuel oli siis hea ja mõnus olla. Vedasin Mehhikost toodud võrkkiige postide vahele ja mõnulesin seal.
Õhtupoolikul hakkas siis sadama, aga meil oli tellitud küttepuid ja kuskil viie paikku need siis tulid. Õnneks siis oli väike vahe vihmahoogude vahel ja sobivasti sattus tulema ka Urmas, saime siis tugevdatud jõududega ühe tunniga puud ulualla ja 10 minutit hiljem hakkas taas sadama. Nüüd siis sajab kohe tõsiselt.

Margusel oli eile viimane rootsikeele eksam ja homme on taas üks. Nädalapäevad siis tuleb rabelda, enne kui algab vaheaeg. Tulid andmed sooritatud lõpueksamitest: inglise keelest tuli poisil L aga psühholoogia läks nats viletsamalt, ainult B, seda tahab siis sügisel minna uuesti sooritama. Ütles, et ilmselt oli liiga enesekindel ja see tõttu kordas vähem, noh on tal aega neid veel sooritada.

Ise olen toimetanud eelmise aasta Thaimaa Samui reisi piltide netti saamisega. Nüüd siis panen välja kaks varianti, ühed on samas kus mehhiko pildidki, aga teised on Samui 8 - 22.4.04 Ei teagi kumb variant on parem. Igatahes oli täitsa mõnus jälle käia läbi ja tuletada meelde ka neid mälestusi. Noh poole aasta pärast olen siis taas minemas Thaimaale, seekord Mikkoga, natuke kõhe on, ta pole ju kunagi pelgalt puhkusereise teinud ja kuidas üldse see läheb. Kuidas saan ta aja nii sisustatud, et ei tule meeldegi ükski baar, kui hotellitoas on minibaar. Aga selge on, et kui lahti läheb siis piiri panna on kohutavalt raske ja ebameeldivusi võib tulla. Kuigi tema joobumus on pelgalt ärritav ja ta ei ole kellelegi ohtlik, siiski ei tahaks kuidagi millegagi oma puhkust koormata.

Eile tuli mamps üles ja teatas, et nüüd siis on tulnud ka viimane osa sõjaaegsest saksamaa töölaagri kompensatsioonist. Kokku siis aastasest töölaagrist sai ema tuhat eurot. Kas sellega siis tuli korvatud need sõjaaegsed sunnitöö laagrid? Kas üldse miski suudab seda korvata? Aga noh eks kõige parem ole see, et ellu jäi.