Labidas või ekskavaator

Täna hommikul oli mul sama tunne kui soo Juusil, kes poolelioleva kraavi juurde jõudes leidis tulitera ekskavaatori ja tunni ajaga tegi palju suurema ja uhkema kraavi kui enne 2 aastaga labidaga. Milles küssa? Noh arvutit avades mulle hüppab alati ette terve rida popaknaid, messager, hello, msn, avanti-viirustõrjuja jne. Tavaliselt sulgen need midagi mõtlemata, kuid täna jäi pilk peatuma msn lehele, kus pakuti tasuta netiruumi - blogide, netialbumite ja muu tarbeks.

Ja album, mida olin mitme viletsa programmiga teinud paar nädalat, valmis kahe tunniga ja toimus veel esituse vormis. Nii et viin siin täna ka ülejäänud pildid sinna ja siis saab näha kogu hiilgust ühes tükis, ega ole vaja nutta kuhu mahub jne.

Muide meil siin on siis kevad täies hoos, ülased, sinililled õitsevad puud on hiirekõrvul ja muru on rohetamas. Oleks veel vaja korralikku vihmasadu. Oma peenramaa olen ka saanud korda. Vana maasika püramiidi lammutasin ära ja sain pinda lisa. Maha panin selle tavalise: sibul, till, petersell, salat, redis ja lolli järjekindlusega ka porgandid. Need meil ei kasva, aga ega ma usu. Kartul on veel panemata, ilmselt jääb nädalavahetuseks. Eelmise aasta kartulisaak oli suhtes 2:3-ga, see tähendab 2 ämbrit suuri kartuleid panin maha ja 3 ämbrit pisikesi võtsin üles, suurimad olid põidla jämedused, väikemad herne suurused. Aga pagana hea maitsega. Miks nad väikseks jäid - eks ikka selle pärast, et peale jaanipäeva sai maha pandud ;).

Nüüd siis lähen esimesele jalgratta sõidule sel aastal, põikan postis ja poes.

Uudist on ka sellevõrra, et järgmine reis on paikka pandud ja sel korral tõesti Thaimaa ja veel koos oma mehega, reserveerimismaks on ka tasutud, Mikko maksis minu eest ka :).