Täna lähen siis jôusaali

Pika aja järel oli päris mônus taas ujumas olla. Miskipärast varbad kiskusid kramppi 10 ringi järel, kuna olin kindlasti otsustanud ujuda selle km, siis ei jäänud muud kui teha jalalabadega kôiksugu kummalisi liigutusi ja läks see siis mitmel korral ka üle ja hakkas taas pihta. Margus arvas, et see on sellest, et paus oli pikk ja oleks pidanud pisi tasa taas harjutama. Noh pole viga, ujumise järel oli siis jumalik lamada mullivannis ja anda masserida selga ja valutavaid ôlalihaseid.
Ôhtul käisime ka kepikônnil, kuigi väsimus andis tunda ja väljas oli - 12 kraadi.

Täna on Margusel penkarid. St nende pôhiklass ju valmistub selle järel eksamiteks ja kevadel on lôpetamine, poiss kui ei saanud oma rootsikeelega hakkama jäi neljandaks aastaks, kuid teeb siis sellised lôpu tseremooniad endise klassiga koos. Aga "vanhojen tanssit" on tal 22.02. Mainis kyll, et ta tantsupartner ei ole eriti kena. Tema jutu järgi "pahin mahdollinen", üritasin siis lohutada ja soovitasin suhtuda nagu inimesesse, ega otsida välist ilu. Ise olin ju ka keskkooli ajal täielik "inetu pardipoeg" ja ilustasin tantsusaali seina ääri.

Täna on kindel otsus minna jôusaali ja kui hästi läheb, siis homme taas ujuma, sellest homsest ei ole nii kindel.