Kui hakkasin mõtlema, et taas on mul sünnipäeval külalisteks mees ja keskmine poeg, Eestis aga palju kallisid sõpru, võtsin telefoni kätte ja päevase helistamisega sain suurema jao inimesi kätte. Kõikide numbreid ei teadnud, aga nagu ta on,
keegi ikka teadis. Kahju kutsututest kaks olid haiged ja ei pääsenud kohe kuidagi.
Siis oli aeg mõelda kuidas kõigile istumise kohta leida. Ega midagi, auto on meil muidu ka nagu veoauto funktsioone täitev. Mees monteeris Pärnus söögilaual jalad ära ja mahtuski koos viie tooliga peale.
Peolauale otsustasin teha kartulisalati ja stokalt ostsime juurde liha/kala kraami. Turult mõned kilod maasikaid/kirsse ja pidulaud missugune.
Tüdimuse epitsentris
1 tund tagasi
1 kommentaar:
Palju õnne! Tore, et kirjutasid, mõtlesin juba, et midagi on juhtunud.
Postita kommentaar