Barbadose laius on 23 km ja pikkus 34 km, pindala 430 ruutkilomeetrit, elanikke on 288 725 (2011), seega natuke rohkem kui meil Tamperes. Kuigi saar on üsna tasane, on seal siiski ka ütleme künkaid, igatahes jeebiga sõitsime kord üles, siis alla, teed on maru kitsad, põllumajandusest suurim osa maast on suhkruroo all. Saarel on 500 kirikut ja 2000 joogi kohta, majad on eriti värvilised, oma tulu pidi maa saama meilt turistidelt. Ennevanasti ka suhkru ja rummi toodangust.
Me olems üsna lähedal lennujaamale ja lennukeid tuleb siia ikka üsna tihti. Mis eriti algul pinda käis, siin ei ole kiiret, asjaajamine käib natuke uniselt. Kuigi hotell ei ole kuigi vana, on natuke kulunud mulje. Koridorid kitsad, siiski koristajad peavad toad puhtad.
Toidud: ma olen selle ajaga söönud rohkem friikartuleid kui kogu eelneva elu jooksul. Hommikusöök on: omlett kahest munast + oad tomati kastmes + krõbedaks praetud peekon + arbuusi või meloni lõigud. Mõnikord on ka midagi muud, aga mulle pole miski muu maitsenud. Lõunasöök on kõikvõimalikud burgerid ja muud sarnased, õhtusöök ülepäeva rootsilauast ja teisalt menüü, siiski söödav.
Eelmisel laupäeval oli esinejaid, 3 tüdrukud tantsisid paar tantsi ja teiseks numbriks tuleneelaja.
Mulle tundub, et see on nagu soomlastele Kanaari saared. Midagi eriti huvitavat ei ole, aga rumm on eriti odav ja ilm päikseline ja meri sillerdab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar