Pannkoogi hommik, ehk kuidas me maailma parandasime

Mõnikord on pühapäeva hommikud toredad. Näiteks täna kui avasin arvuti ja märkasin, et all korrusel Margus on juba messages:) küsisin mida ta tahaks hommikusöögiks ja tema hääletas pannkookide poolt. Kui siis pooled valmis kutsusin noormehe sööma. Tema sõi ja mina küpsetasin. Kui siis taigen otsa sai ja suurem nälg ka poisil, siis järgmised paar tundi veetsime ema ja poja kvaliteetaega.

Me käisime üsna suure hulga asju läbi. Alustaime loomulikult Eesti probleemidega ja kuidas see meie peret puudutab. Kuna minu bioloogiline isa on venelane ja ema poolt ka pool suguvõsa on kas vene rahvusest inimestega abielus või räägivad muidu enam vene kui eesti, või soome keelt, siis loomulikult ma suhtun kogu juttu teatava nurga alt. Arutasime miks soomlased kuigi on kõvasti venelastega sõdinud, ei tunne nende suhtes peaaegu üldse vaenulikkust.

Poliitikast läksime sujuvalt üle traditsioonidele ja mis vahet on abielu ja vabaabielu vahel. Mind huvitas kõige enam see nähtus, miks vabaabielu paarid, kes on edukalt 10 - 15 aastat koos elanud, äkki rõõmsalt teatavad tuttavatele, et nad on kihlunud ja varsti on pulmad. Margus siis arvas, et algul ollakse armunud ja paberil ei ole mingit tähendust. Siis kui aastatega hakkab pihta "lubjastumine", tahetakse traditsioone ja muud sellist. Nii see ilmselt ongi. 6o.-70 aastate hipid ja lillelapsed on nüüd kõik kõhukad härrad ja prouad. Omalt poolt mulle väljend "proua" ei meeldi, kui nime ei tea siis hoopis ilma tiitlita.

Siis käisime läbi tema praegust olukorda ja kuidas õpingud sujuvad armee tingimustes. Kõige viimaks panime paikka kes me siis ise oleme:
Mina "pahatihti teen seda mida poleks vaja teha".
Margus ise "väga tihti ei tee seda mida oleks vaja teha".
Üks poeg "aegajalt teeb seda mida poleks vaja teha ja mõnikord ei tee seda mida oleks vaja teha"
Teine poeg "teeb ainult neid jutte mida on otsustanud teha".

Mulle meeldivad väga need meie vestlused. Margus on see, kes julgeb mulle näidata minu vigu ja teeb seda taktitundeliselt. Kui tal ainult jätkuks kannatust ja jõude teha tööd, temast tuleks hea psühholoog. Noh peame pöialt. Igaljuhul kunagi keegi naine saab temast hea mehe.