Juba hommikul oli selline karvane tunne, et midagi väga olulist on ununenud. Bussis istudes pilk jalgadele kinnitas, et saapad on, kergitasin mantlihôlma - täitsa normaalsed riided. Kell oli, vôtmed ka, isegi rahakott oli kaasas. Määletasin selgesti, et hommikuse doosi tablette kyhveldasin sisse. Isegi hispaaniakeele kaustik oli kaasas, noh see on sellepärast, et ei saaks endale öelda, loeks, aga ei ole kaasas.
Mysteerium selgus lôunapaikku kui keegi kysis, millal sööma lähen. Leidsin siis oma kapist mingil ajal siia toodud myysli topsiku
pôhjalt paar lusikat myyslisarnast, kortsus ja naljaka nägemisega tomatikese, aga oli täitsa söödav, kylmkapist korpputômbunud 3 kartulikest ja paar nädalat vana pealt mustaks tômbunud banaani. Muide see viimane oli eriti hea maitsega. Myyslile valasin tilga kuuma vett peale, kartulid lôikasin sisse, soojensasin mikros ja tomatist ning banaanist sain maitsva salati. Vat selline siis oli minu improviseeritud lôuna.
Ma olen noor
2 tundi tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar