Maailm on nii väike...

Olen siin kirjutanud oma uuest hobist, saata ja saada kaarte kogu maailmast. Juhtub ka sellist, et mõned kaardid kaovad, või miskipärast ei leia pärale. Kui siis kaart on olnud 60 päeva teel, võib selle nagu kustutada ja saata kellelegi teisele. Nii siis sain eile õhtul aadressi Honoluulusse, eksootika eks ole. Läksin siis vaatama, kes see saaja on ja tema oli just saanud kaardi sellelt, kellele mina olin paar päeva tagasi kaardi saatnud, muide Jaapanist. Kuna meil käib palju jaapanlasi, siis palusin ühelt, et kirjutaks midagi jaapani märkides, sellise kõikke head soovituse. Nii siis lisasin selle oma kaardile.
Muide postkaardid on täitsa kallid, tuleb vaadata kui kalliks tuleks oma parematest piltidest ifi kaudu kaartide tellimine. Igaljuhul täiesti originaalsed tuleksid. Näiteks täna käisin ostmas postkaarte 9 tk yle 9 euro. Meil tänä paras pakane ja ega nagu hommikul eriti välja ei tahtnud minna, aga piim otsas ja Margus kodus, tuli minna. Tõsi ta on, külm on küll nüüdsel ajal riietusküsimus, paned soojad vatid selga ja päikesepaistes nauding missugune.
Kui nüüd aega oli ja üksi liikves, sain täpsemalt uurida mida poes üldse müügil ja mis hinnad. Üllatuin kui hakkasin uurima leiva hinda. Pagana kallis, kõige odavamad on 3 euro ringis kg ja üks oli koguni üle 8 euro, noh see oli ka mingi terviseleib. Oleme siin harjunud sellega, et sealiha peaks otsima nii 8 - 10 eurot kilo, kana 5 - 6. Piim on euro ringis ja kartulid peaks saama ikka alla euro.

Eile käisin ühel endisel töökaaslasel külas. Tore oli lobiseda ja koos istuda. Ta elab Hervantas, see on midagi meie Mustamäe taolist. Omal ajal oli seal ka kõiksugu kahtlast rahvast liikumas, aga pärast seda kui seal avati politseinike õppeasutus, on see rajoon linna kõige turvalisem rajoon.