Siis kui ma kolmkümmend aastat tagasi siia Soome tulin, muutusid nii mõnedki asjad, üks nendest oli juuksuris käik, nõuka ajal oli juuksuris käik nii odav, et seda sai ka madalama palgaline inimene endale lubada kui mitte iga nädal, siis kord kuus ikka. Siin oli asi hoopis teine, ega siis muidugi ei teadnud ka kes, kus. Mu esimene juuksur siin oli kesklinnas Leedust tulnud vene daam. Tema hinnad olid natuke madalamad. Muidugi sai temaga ka lobiseda. See oli see aeg, mil vene keelt tundus kergem rääkida kui soome keelt.
Muidugi oli üks võimalus kasutada marketi juukse värve ja koguni keemilise loki vedelike müüdi. Mõnigi kord läks asi natuke nihu ja pere sai head naerud.
Eks ma alati Tallinnas käies külastasin ka sealseid juuksureid kuni äkki hoomasin, et kesklinna juuksurites on hinnad samad, mis siin. Nüüd on mul pikemat aega oma kvartalis olev juuksur, kellel on töökoda oma maja keldris. Seal käib muide ka kaasa. Täna sai siis uus värv peale.
 | ||
| Enne ... |
 |
| ... ja nüüd |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar