Kui ma nüüd mõtlema hakkasin, siis pole ma sinu sünnipäeval pärast 95 aastat olnud rohkem kui 3 aastat tagasi ja sedagi tänu sellele, et tulid ise siia. Noh oli ju 30 kah. Kuidagi on varem olnud selline tunne, et teil noortel palju mõnusam omavahel. Aga noh nüüd tuleks juba hakata mõtlema sellele, et oleks juba viimane aeg hakata rohkem veetma aega koos, muidu kaugused tekitavad võõrdumist ja seda ma ju mingil juhul ei soovi. Täna on küll juba natuke hilja hakata planeerima Tallinnasse tulekut, aga järgmine aasta olen küll kohal. Oma mõtetes käin läbi neid aastaid kui olid väike ja natuke suurem, meie ühiseid ettevõtmisi. Tahan tänada sind, sa olid tubli poiss juba väikesna, esikpojana võibolla tihti said kanda vastutust enam kui oleks pidanud, aga eks see aitas omakorda kujuneda sinul selleks, kes oled nüüd.
Soovin sulle tugevat tervist, kaitseinglit su ohtlikutel harrastustel, sinu ettevõtmiste õnnestumist. Kannatlikkust ja võimet mõnikord asetada end vastasseisva saabastesse, et paremini mõista teisi inimesi, eriti neid kes ei ole sinuga samal arvamusel. Ja loomulikult ma soovin su ellu palju armastust ja õnne.
Palju õnne sünnipäevaks Tiit.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar