Remont....

Algul olid unistused, ... siis kunagi, ... kui on võimalus, ...oleks kena kui saaks teha midagi hoopis teistmoodi. Kui siis võimalus avanes ja mingit takistust enam ei olnud, tuli hakata mõtlema konkreetselt. Oli vaja mõelda, mida me tahame. No vaat selle tahtmisega on jälle nii ja na. Mõned ütlevad, et suur tükk ajab suu lõhki. Teiselt olen lugenud, et peab tõsiselt mõtlema, mida tahad, järsku saadki tahtmise ja siis võib selguda, et see ei ole üldse nii hea asi. Ok.

Mina unistasin valgusest ja soojusest. Nii sellest, mis tuleb päikesest kui ka sellest, mis tekib puude põlemisel. Teine unistus oli avarus. See pea ja jalad sõlmes elamine hakkab pikapeale närvidele käima. Nii.

Talvel hakkasid ettevalmistused pihta. Enne kui midagi uut sai luua oli ju vaja kõik vana laiali lõhkuda. Algas kogu alumise korruse kapitaalneremont.
remont, remont, remont, remont, remont, remont, remont, remont.

Kahe väikese toakese vahelt lõhuti sein ära. Välisseina raiuti sisse kaks akent. Vana pliit ja ahi lammutati ära, Seinad paljastati kuni välisvooderduseni, Põrand võeti üles ja osaliselt oli kelder nähtaval. Lagi osaliselt võeti lahti ja oli esiku osalt nähtaval katuse talad.

Siiski elu mingil kombel teisel korrusel jätkus. Vahel oli küll tunne, et järsku vajub maja laiali. Vastu pidas. Aga tolm, seda oli igal pool, isegi tundus, et kui sööd, siis hammaste all krigiseb.

Siis tulid mehed, ehitati alla korrusele põrandad uuesti, ehitati pliit ja ahi, puuriti õuele 120 m sügavune auk, toodi keldrisse masinad, paigaldati torusid, nii metallist kui plastmassist, mõlemates ringleb vesi.

Ja oligi aeg mõelda kuidas paigutada mööblit. Ja siin tuli näpp suhu. See minu valguse ja soojuse maksimaalne taotlemine seadis eriti raskeks toimiva köögi välja mõtlemise. Mõtlesin, et võtan sisustus teenuse. Aga nendega on ju nii, kui tahad tõesti midagi asjalikku saada, siis peab käima ikka suure raha välja. Mina ei sattunud just tõelise meistri peale, kui olla väga aus, siis ta ju lihtsalt joonistas seda mida mina ise talle rääkisin. Ei midagi uut ega huvitavat. Oleks tasunud seegi raha säästa.

Kuigi nüüd juba remondi lõpp hakkab kaugusest paistma, on tüdimus sellest samuti peale tulemas. Kerge paanika samuti, et kas ikka tuleb see selline, et seal tõeliselt hea on olla.

 mõned pildid tualetist

Siin ülemisel korrusel on elu järjestatud tasapisi 22 aastat. Selle aja jooksul on asjad tasapisi leidnud oma kohad, olen leidnud oma kodus endale koha, kõik on just nii nagu peab. Ja nüüd tuleb kõik alustada uuesti.