Kui sahmid siia - sinna, kaob aeg lennates.

Kevad on täiesti käes, aga õue vaadates seda küll ei näe. Paar tundi tagasi sadas lund nagu jõulude ajal, siis kukkus tuiskama nagu tavaks veebruaris, nüüd teed on küll sulanud, aga muidu on kõik kaetud valge lumevaibaga. Muidugi on see tüki maad ilusam kui välja sulanud koerajunnid, aga noh ikkagi. Homseks ennustatakse soojemat ja siis jälle sama külma edasi.

Eestis käik ja külaliste vastuvõtmine, külas käimine lõi taas sassi kõik head kavatsused kaalu langetamisel, aga huvitav oli. Tuuseldasin siin eelmisel nädalal onutütrega ringi. Samal päeval kui tulime käisime ka tema vanema venna juures külas, ma ei olnud seal käinud üle kümne aasta

Tahtsin võimalikult rohkem talle näidata meie elu siin ja kogu Tampere linna. Käisime ka minu ema haual, siis kui matused olid, oli ta veel haige.

 

Vaade meie teletornist, see on ikka poole madalam kui Tallinna oma.

 

Üle pika aja käisin kivimuuseumis ja muumimuuseumis, käisime ka spionaazi muuseumis ja veel kahes linna muuseumis, koguni ühes maalikunsti muuseumis käisime. Oojaa, ega kõigest ikka aru ka ei saanud. Tuli kohe meelde esimehe mehe ütlus: "бес пол литра не поимеш".

Onutütrele meeldis kõige rohkem delfinaarium ja delfiinide etendus. Kus me ei käinud oli kaubandus. Siin ju samad asjad müügil kui Tallinnaski. Enne ta äraminekut käisime koguni teatris. Saime viimase hetke piletid - esimesse ritta. Oli ikka hea vaadata küll.

Enne ta laevale saatmist käisime veel ka Turus meie ühise tädipoja juures ja oi kui head kala ta meile pakkus, lihtsalt keele oli alla viia.

Järgmisel päeval tädipoja ja tema naisega sõitsime Tammisaari nimelisse kohta, seal elab Valja vend Paul. Ja taas mida kõike head ja paremat laual ei olnud. No kuidas sa saad jätta neid kõike proovimata.

Pühapäeval algas siis taas karm tõelisus ja aeg hakkab ka varsti otsa saama. Pole enam kolme nädalat kah jäänud. Aga väljas on siis taas talv.