esmaspäev, 30. aprill 2012

Hommik on õhtust targem....

Mind alati väsitab ja vihastab kui sattun endale mitte meeldivatesse olukordadesse teiste inimeste rumaluse tõttu. Juhtub, et teine teeb mingi moka ja ma peaksin välja keerutamiseks toimima mulle mitte vastuvõetaval eetilisel tasemel. Kas suisa valetama või panema teist piinlikkusse olukorda. Lose face.


Eile õhtul olin tõelise probleemi ees. Helistasin koguni noorimale ja küsisin temalt nõu. Kas suruda end väga kitsastesse kingadesse ja loobuda nautimaks midagi, millest olen aastaid unistanud või toimida alatult, või valelikult. Pärast vestlust, millest ma kohe mingit abi ei saanud, sest otsest lahendust ei olnud, heitsin probleemi end ise lahendama ja lugesin jutukat. Ehk andsin alateadvusele ülesande ja keskendusin muule tegevusele. Et vältida häirivaid asju ja mõtteid jäin koguni kööki magama. Hommikul ärkasin ja lahendus terendas silme ees. Kes moka tegi, pidi selle ka ära klaarima, nii lihtne asi oligi. Kui veel serveerida see ilma solvangute ja süüdistusteta ja näidata kuidas seda on võimalik teha ilma, et "lose face" oli probleem lahendatud.

Küll on hea, et mul on lähedased sellised, kes mõistavad arukat kõnet. No olen ma ise ka päris hea. Ennast kiitmast ma ei väsi. ;)

Kommentaare ei ole: