teisipäev, 3. märts 2009

Kas see on argus või kartus, äkki mind siis ei armastata enam ????

Ma usun, et peale minu ka teised on kogenud sellist tunnet. Se tahad midagi väga, aga sa ei saa oma soove realiseerida, kuna ütleme sinu hobi ei leia heakskiitu sinu lähedaste poolt. Ja ma ei räägi siin tervistkahustavatest, ebamoraalsetest või kriminaalsetest hobidest. No ütleme, et on kulukas. Ja siis, kuigi sa hirmsasti tahad, sa siiski teed kõik endast võimaliku selle soovi realiseerimise läbikukutamiseks.

Ja põed.

Oled õnnetu.

Ja nüüd tähelepanu, kõige selle juures sa ka selgelt näitad välja, et tegelikult oled ohverdanud end mingi suurema hea nimel. Aga kui hakkad täpsemalt end analüüsima, siis kes krt on keelanud olemast sina-ise, onju võimalik olla õnnelik, tuleb vaid mõelda natuke rohkem ka iseenda peale. Ja selle peale, mis sind teeb õnnelikuks.

Kommentaare ei ole: