Järjekordne reis idapiirile...

Minu kõige suurem viga on see, et ma teen endale ebasoodsaid ettepanekuid teistele. Nii ka nüüd kui Margus mainis samas lauses, et ta saab uue elamise ja on tulemas veebruari keskel koju, nii minu lollakas aju keevitas kokku kaks asja ja pakkusin välja, et läheme talle abiks kolimisel. Mis iseenesest ei olnud tulnud poisi pähegi, aga kuna pakkumine oli eriti soodne, nii talle see sobis. Seega siis saigi taas teoks auto katuseni kraami täis sõit Joensuusse. Mina taas tagaistmel autoukse ja kraami vahele surutud.

Väljusime natuke enne kahteteist, nii hilja sellepärast, et Margus saaks ühe loengu kuulata üle neti, aga tutkit brat, minu viimase aja neti ühendus on jupsinud nii pahasti, et see ei õnnestunud, ühendus tuli ja läks nagu Tallinna loomaaia elekter. Noh teate seda lugu. Koolis küsiti, kust tuleb elakter ja Juku vastas, et loomaaiast. Miks? Kuna isa alati kirus kui vool läks, et krt. ahvid, taas võtsid voolu ära. Muide, kes nüüd Soome poole inimestest loeb, milline "laajakaista" pakkuja oleks hea.

Nii me siis vurasime aga jälle sinna idapiiri poole. Sel korral viis poiss kaasa raamaturiiuli, teleka ja tolmuimeja. Kujutate ette, ise küsis tolmuimejat. Poiss hakkab arenema!!!!!! Muidugi 22 turjal kah, mõnel selles eas suur pere toita. Ilm oli kena, päike paistis ja mida edasi seda ilusamaks ja puhtamaks läks lumi. Puud olid kõik valge härmatisega kaetud ja paistsid suisa muinasjutulised.

Saatsin umbes kümmekond lühiteadet eri kohtadest läbi sõites, aga mingi jama oli selle twitteriga kui mitte ükski läbi ei tulnud. Siin kodus sellist probleemi ei olnud ja asi toimis nagu pidi. Kohal olime poole kuue paikku ja laadisime kraamikoorma maha.

Margus elab nüüd eriti kenas kohas ja peaaegu kesklinnas. Koolini on kilomeeter, raudteejaama sama palju, kesklinna natuke vähem, see kena kirik on näha aknast ja ilmselt kuulda kui aknad lahti. Korter on kolmandal korrusel ja tuba 17 ruutmeetrit, umbes sama kui mul oli Välja tn. ainult uks on seal, kus siis olid poiste voodid. Köök on suhteliselt väike. Kuskil ei olnud näha radikaid, seega ilmselt on põrandaküte. Trepikoda on maja väljaspool ja nagu neis parkimismajades, metallvõrestikuline. Olulise panustusena elu mugavuse suunas tegi poiss kui ostis endale 120 cm voodi. See ka näitab vist midagi. :). Viimased asjad toodi endisest korterist ära järgmisel hommikul ja pärast seda kui olime ta külmutuskapi toitu täis ostnud, seadsime rattad kodu poole.

Õnnelikke apsakaid juhtus kah. Ühes bensujaamas kukkus rahakott taskust autosse istudes ja kui Margus poleks tulnud autosse pärast mind ja selle leidnud, oleks tulnud palju pahandust. Tagasitulles taas, selle asemel, et bensiinijaama õigest kohast minna, keeras mees natuke suure kiiruse pealt täiesti valesse kohta ja auto tegi tagumise poolega selliseid seksikaid vingerdusi nagu Pariisi daamid. Lumevalli ei läinud ja alati on ju varem või hiljem võimalik valelt teelt ka õigesse suunda keerata.

Kodus olime nii poolekuue paiku, väsinud, ja temperatuur köögis oli ainult 17, õnneks mitte 7 nagu mõnel Tallinnas juhtus. Õhtune saunaskäik viis vilu luudest ja väsimuse kontidest. Tagasi tulles autos arutasime mehega, et meie lastel on ikka paganama armastavad vanemad. :)